Elatise uudised oktoobris
Vähekindlustatud lasterikkad pered saavad peagi kodutoetust taotleda
Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last (kaasa arvatud) ning kelle brutotulu ehk tulumaksuga maksustatav sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 450 eurot kuus.
Sissetuleku hulka ei arvestata tulusid, mida tulumaksuga ei maksustata, sh lastetoetused, elatisraha. Suurim toetussumma vooru kohta on 10 000 eurot. Ühele perele antakse kodutoetust kuni kaks korda. Kolme- ja neljalapselised pered, kellele on varem ühe korra kodutoetust eraldatud, saavad teisel korral taotleda veel 5000 eurot. Viie- ja enamalapselised pered, kellele on varem korra kodutoetust eraldatud, saavad teisel korral taotleda 10 000 eurot. Toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib toetust kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealhulgas on eluase pere jaoks mõistlikel eeldustel ruumiliselt liiga väike.
Elatise suurendamise võimalus
Kui alates kohtulahendi tegemisest on selle aluseks olnud faktilised asjaolud (või õiguslik olukord) muutunud, saab sellele tuginedes pöörduda kohtusse elatise suurendamise nõudega.
Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks nii lapse suurenenud vajadused kui kohustatud vanema paranenud varanduslik seisund. Samuti võib aluseks olla enne 01. 01. 2022 tehtud lahendite puhul muutunud õiguslik regulatsioon.
Kohtunik: lahutanud vanemad võitlevad istungitel viimse piisani, sõidavad üle laste
Liina sõnul on juba ette väga keerulised kohtuprotsessid need, kus üks või mõlemad vanemad on perevaidluses endale advokaadi palganud.
"Ma arvan, et advokaat ei peaks üldse perevaidlustes osalema, ta raskendab olukorda," on naine kindel. Nii tuleb sageli ette, et pooled hakkavad juba mingit kokkulepet leidma, kui advokaat ütleb, et "ei, tema pole nõus!" ning vaidlus jätkub. "Lapsel on alati riiklik advokaat, kes on lapse poolel – temal on protsessis ülim väärtus. Kui nüüd aga mõlemal poolel on ka oma advokaat, kes ajab oma rida ega tee lapse advokaadiga üldse koostööd, ajab see asja väga keeruliseks," selgitab kohtunik. "Siin peaksid advokaadid eneselt küsima, kas nende eesmärk on kliendi võit või lapse võit. Minule on kohtunikuna alati oluline lapse õigus. Jätke advokaadile see raha maksmata ja minge lapsega loomaaeda!".
Elatise vähendamine
Mõjuva põhjuse olemasolul võib kohus elatist vähendada alla seadusjärgse määra.
Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise vähendamisel alla miinimummäära tuleb aga alati arvestada, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk - lapse igapäevased vajadused peavad saama rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.
Täisealise lapse elatis
Vanemal on oma alaealise lapse suhtes seadusest tulenev esindusõigus.
Kui laps saab 18 aastaseks ehk täisealiseks, lõpeb ka esindusõigus ja edaspidi saab laps ajada ma asju ise, võtta vastu rahasummasid, esitada nõudeid. Vanem saab seda teha vaid lapse volitusel. Seega on õige, et täisealise lapse elatis tuleb tasuda lapse arvelduskontole ja edasi hoolitseb laps enda ülalpidamise eest ise. Seejuures võib ta kokkuleppel vanemaga, kelle juures ta elab, saada vanemalt peavarju ja toitu ning muud eluks vajalikku tasudes selle eest laekunud elatisrahaga. Täisealiseks saanud lapse puhul ei ole enam ka miinimumelatise mõistet ja lapse elatis määratakse tema vajadustest lähtuvalt võttes arvesse lapse enda sissetulekuid ja koheldes vanemaid võrdse varandusliku seisundi juures võrdselt.
Elatis ja elatisabi
Et saada elatisabi peab olema käimas täitemenetlus.
See tähendab, et kohtutäitur püüab igakuiselt isalt elatist sundtäita ja annab Sotsiaalkindlustusametile teada, kui see ebaõnnestub täielikult või osaliselt, et SKA saaks elatisabi maksta. Saadud elatisabi ei tule tagasi maksta vaid selle maksab ükskord riigile tagasi isa. Kui ta edaspidi elatist tasub tuleb kohtutäiturile igast laekumisest teada anda. Siis ei saa tekkida ka alusetut elatisabi väljamakset.
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-26
Õigusliku küsimuse tuum seisneb selles, kas 16- ja 17-aastased noored saavad põhiseadusele tuginedes nõuda, et toitja kaotuse korral määratakse neile toitjakaotuspension ja jätkatakse ka töövõimetoetuse maksmist.
Leian, et põhiseadus ega rahvusvaheline õigus sellist nõudeõigust ei anna. Laste ja puuetega inimeste õiguste edendamise eesmärke silmas pidades oleks toitja kaotanud noorele nii toitjakaotuspensioni kui töövõimetoetuse maksmine aga tervitatav poliitiline valik. Oluline oleks ka see, et asendussisissetulekud ja toetused oleksid seadustes selgelt eristatud ja nende maksmine põhineks läbival loogikal. Praegu see nõnda paraku ei ole.
Elatis ja eestkoste
Elatisabi kuni 200 eurot kuus maksab riik laste eest, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust.
Kui kohtulahend on jõustunud, võtke ühendust kohtutäituriga ja alustage täitemenetlust. Koos täitemenetluse algatamise avaldusega saab kohtutäiturile esitada ka avalduse elatisabi saamiseks.
Sotsiaalsete konstruktsioonide mõju laste elatisraha poliitika kujundamisele Eestis
Elatisrahapoliitika sihtrühmade analüüs näitas, et kuigi antud poliitika eesmärk on tagada laste heaolu, siis laste vähesest mõjuvõimust tulenevalt ei ole poliitikakujunduses lapse heaolu olnud alati peamiseks fookuseks.
Lisaks saab kinnitust Ingrami ja Schneideri hüpotees, et rajasõltuvus ja kristalliseerunud konstruktsioonid soodustavad soodustatute grupi (kohtunike) eelistamist ning häbimärgistatute (võlgnike) sanktsioneerimist. Kõige suurem mõju konstruktsioonide muutumisele oli huvikaitse organisatsioonide tekkimisel.
